3. Kapitalistlik ekspluateerimine, kapital, lisaväärtus. Tööline ja kapitalist sõlmivad lepingu, mille alusel tööline teeb tööd. Mingil hetkel saab tööline selle töö tehtud, mille eest talle makstakse ja ülejäänud aja töötab ta tasuta. Loob lisaväärtust, mille eest kapitalist saab kasumit. Kapitali saab jaotada püsiv (C)- ja muutuvkapitaliks (V). Püsivkapital väljendub rahalistes kulutustes masinate, tooraine jms ostmiseks. Muutuvkapital on palgad. Marx prognoosis kapitalistliku ekspluateerimise pidevat kasvu.Ekspluateerimise määra kasvu tingib reaalpalga langus.Kasumimäära suurendamiseks langetab kapitalist töölise palka. 4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses
Seetõttu võttis Marx kasutusele abstraktse töö mõiste. (ibid) Marx vaatles mitte ainult kapitali jagunemist põhi- ja käibekapitaliks, vaid ka püsivaks ja muutuvaks osaks. Püsivkapital on paigutatud tootmisvahenditesse, seetõttu kuluks sinna põhi- ja osa käibekapitalist. See püsivkapital C tootmisprotsessis väärtuseliselt ei kasva, selle väärtus kandub elavtöö abil toodangu väärtusele. Kallimatest komponentidest saab ka kallima toote. Muutuvkapital V paigutatakse tööjõu palkamisse. See osa kapitalist kasvab, kuna töö loob vajaliku produkti samas suuruses V, mille arvel makstakse palka, ning lisaprodukti M omanikule. Nõnda saab kauba väärtuse suuruseks C+V+M. (Kumm, 1998, 42) Marx luges A. Smithi suureks veaks nn Smithi dogmat – kauba väärtuse ja hinna võrdsustamist tuludega V+M, kuna hind kätkeb endas ka kulu C. Ettevõtte puhul see tõepoolest nõnda ongi
annaabi.ee 
