On rsk lid nrd töötjd j sllpärst pnsinärid pks rhkm töötm. Mksumksjd rv vähndb, g pnsinärid rv tõusb. Stõttu mksud tulvd rhkm g pnsin väiksm. Rhvstiku vnnmin võib th knflikt vnd j nrt vhl. Näitks rinvd väärtusd. Higt inimst j surmus rv suurnb. Vl kiirt muutustg ülminkupridil n khti ksvnud ngtiivsd hikud kt inimst suhts, ks pl lti suutnud ühisknnlu kiirt muutustg ks minn. Rhvstiku kiir vnnmisg ksnvd lulisd muutusd ühisknn pliitiliss lukrrs, muutuvd väljkujunnud vjdust j trbimisstruktuurid. Ekt rvu suurnmisg suurnvd k kulutusd trvishiul, hlkndl, rhbilittsinil, sst lti trbitks suurm s rvitnusid vnms s. S kõik hlvsti mõjutb riigil ja riigile majandusele. M rvn, t rhvstiku vnnmin põhjus n s, t Estis n väiksd plkd. Nrtl prdl n rsk stm kdu j rsk sisldm pr. Sllpärst sündimus vähnb j nrd thvd sõid är. Minu rvts, sllin prblm pb lhndm riik. Näitks, tõust minimln plk j tgd lmu nrl prl. Kui n h lukht j h plk siis inimsd
Ta on teinud ka Brancacci kiriku fresko. Nendel freskodel kujutab ta inimesi ja neid ka ruumiliselt ja ruumilisuse tagab ta valguse ja varjuga. Alates 1440 aastast huvitusid paljud kunstnikud juba tsentraalperspektiivi kasutamisest. Selle aja kunstnikud hakkasid ka kasutama matemaatilisi reegleid. Üks selline kunstnik oli Francesca, kes isegi inimgifuuride juures püüdis neid figuure lähendada geomeetrilistele elementidele. Tema figuurid muutuvd mahulisemaks, vormikamaks, see võimaldas tal ka loobuda tumedatest varjudest. Väga tasakaalukad kompositsioonid, inimeste näod on rahulikud, emotsioonid puuduvad. Üks tema töödest on ,,Kristuse ristimine". 15 saj teise poole kõige kuulsam kunstnik Firenzes oli BOTLICELL. Firenze linna rikaste poolt tuli talle palju tellimusi. Meditsite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas
annaabi.ee 
