Maamajandus
töötajat ning 62 619 palgalist töötajat. Keskmisele talule kuulus toona 22,7 ha maad, ning selles peeti
keskmiselt 3,3 lehma ja 2,7 siga. Säärased väiketalud ei suutnud aga pakkuda talunikele ja nende
peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate
talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei
jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950
sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti
ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile
alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad
ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja
tootmistavade sissetoomine