Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.
ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon,
mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema
jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad
regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus
heliastet.
Pärast uute riimiliste laulude kasutusele võttu muutusmeloodia osa lauludes
varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis. Viiside hulk
kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud
ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus
rikkalikumaks seda võimaldas viiside suurem heliulatus ja pikkus. Viiside põhitunnusteks
oli suur heliulatus, pikem kindlama kujuga vorm, helikõrguste täpsem intoneerimine.