Keskaegne Liivimaa
Sakslastest linnakodanikud
võyavad lutherluse kõigepealt omaks.
Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute
kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles,
7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles,
kolm sakramenti.
1525 ja 1535- esimesed eestikeelsed raamatud – wanradt ja Koelle.
Niguliste pühavaimust.
Pöördepunktid Eestis:
1) Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus
2) Jüriöö ülestõus – muutushaldusjaotus, Taani kaotas oma ala.
3) Reformatsioon – esimene eestikeelne kirjasõna, 17. Sajandi
lõpul lähevad eestlased esimest korda kooli
4) Liivi sõda- Saksa ordu võim Eesti alal lõpeb, feodaalse
killustatuse period lõpeb, Eesti saab uued valitsejad- Taani,
Poola, Rootsi.
Liivi sõda (1558-1583):
Ajendiks oli Tartu maks mida nõudis Vene tsaar.
Põhjused: Venemaa vajas väljapääsu Läänemerele, Läänemere
annaabi.ee 
