Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt
Õigusajalugu laiemas mõttes haarab:
1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja
valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo).
2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt
tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi
institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel.
Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei
muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega,
kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest
reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise
korramuutustega.
3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa
järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide
javastavate õigussuhete ajaline saabumine
ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest