Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
mõjutanud mu esimest olulisemat kuraatorprojekti kunstimaailmas Ajavaba Päeva, mille
kohta võib lähemalt lugeda http://www.timefreeday.net. Klõpsides kiriku aknaluuke,
avanevad pildid 2005. aastal toimunud lavastusest Riias.
Simmel, kelle näol on tegu rängasti alahinnatud mõtlejaga, jõudis oma ühiskonnakriitiliste
mõtete edasiarenduses välja sotsiosemiootika piirimaile. Deduktiivset meetodit järgides
taandas ta sotsiaalsed interaktsioonid vähima muutujani osalejate arvuni ning näitas
mänglevalt ja veenvalt, kuidas vaid kolmanda liikme lisandumine muudab kardinaalselt
dialoogi struktuuri ja jõuvahekordi. Lisanduvate liikmete analüüsis keskendus ta
põhitähelepanu lühikese ja kauge võimudistantsiga kommunikatsiooniskeemide võrdlusele,
seades ülesse mitmeid tänapäeval teravalt aktuaalseid otsedemokraatia probleeme. Väga
omapärasena ja ajastut ennetavana mõjub ka Simmeli käsitlus grupi ja võõra vahelisest