Tööhõive integratsioonist
tegevusalade struktuur järgmine (tabel 1).
Nii nagu suurpõllumajanduse killustumine ja erastamisprotsess maal mõjutas peamiselt
eestlaste tööhõivet, sundisid mitte-eestlasi uut tööd leidma struktuursed muutused
suurtööstuses. Oluline osa varem tööstuses hõivatud mitte-eestlasi on ka praegu tööstuses
rakendatud. Eestlasi oli kümme aastat tagasi tööstuses vähe ning samasugune on olukord
ka
praegu (vt. tabel 2).
Analüüsides töötajate liikumist näeme, et phiosa tegevusala muutnuist on läinud
tööstusest kaubandusse ja teenindusse (mitte-eestlased). Sinna on liikunud ka paljud
varem pllumajanduses töötanud eestlased. Kui eestlaste jaoks on kige püsivam
tegevusala olnud haridus ja teadus (82% töötab endiselt seal), siis mitte-eestlaste jaoks
energeetika (84% töötab endiselt seal) ja mäetööstus. Suhteliselt püsiv on nii eestlaste kui
venelaste hõivatus avalikus halduses (vastavalt 68% ja 69%).