Kn, sest selle elementideks olevaid statuute võetakse vastu nagu teisigi Briti seadusi (sama kohtupretsedentidega). 2) Jäigad K-id on tavapärasemad. Nende muutmiseks on kehtestatud erikord ja nende muutmine on võrreldes tavaliste seadustega palju keerulisem. Muutmise jäikust põhjendatakse vajadusega tagada põhikorra stabiilsus ja see, et harilikult laiaulatusliku kompromissina vastuvõetud K-i muudaks samuti laiaulatusliku kompromissi alusel. Jäikade K-ide muutmisviise on mitmeid: 1) K-is saab muudatuse teha ainult parlamendi kaks järjestikulist koosseisu. See muudatus peab kahe koosseisu poolt olem avastu võetud identsel kujul. Harilikult on selline muutmisviis reguleeritud nii, et esimene koosseis, kes muudatuse vastu võtab, läheb kohe laiali ja seejärel kuulutatakse välja ennetähtaegsed valimised, mille järel teatud tähtaja jooksul peab uus koosseis muudatused vastu võtma. Selle meetodi
rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). 134. Kellel on õigus algatada põhiseaduse muutmist? Põhiseaduse muutmist on pädevad algatama üksnes Vabariigi President ja vähemalt üks viiendik Riigikogu koosseisust, st vähemalt 21 riigikogu liiget. 135. Millised on Eesti põhiseaduse muutmise viisid (nõutavat häälteenamust pole tarvis meelde jätta)? Põhiseaduse muutmisviise on kolm (1)rahvahääletusel, (3)Riigikogu poolt kiireloomulisena ja (2)Riigikogu kahe järjestikust koosseisu poolt. (1) Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta üksnes rahvahääletusel. Seega saab ka uut Põhiseadust vastu võtta vaid rahvahääletusel. Põhiseaduse § 106 lg 1 keelab otsesõna panna rahvahääletusele välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise küsimusi. Selle sätte eesmärgiga
annaabi.ee 
