Selle põhiseadusega oli Eesti riigil objektiivseks õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omistatud põhitunnused. Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu esitati Põllumeestekogu poolt, kuid see ei jõudnud hääletamiseni. J. Uluots ettekandel väljendati arvamust, et muutmiseks pole vajadust. Järgmised katsed olid 30ndate aastate alguss Põllumeestekogu ja Rahvaerakonna esinduse poolt esitati samuti põhiseaduse muutmise eelnõud, sest trükikuludeks ei saanud raha kokku. 1930. aasta veebruasris arutas Riigikogu ka ise eelnõud ning see padi augustis 1932.a. rahvahääletusele,
rahvahääletus, või rahvaalgatuse korras algatatud rahvahääletusel. Esimene katse põhiseaduse täiendamiseks tehti 1924. a ja see oli ilmselt ajendatud enamlaste ülestõusust. Nimelt pakkus K. Päts saadikurühmadele idee sätestada parlamendi poolt valitava vabariigi presidendi institutsioon. Hääletamiseni see kava ei jõudnud. Esimeseks Riigikogu juhatusele esitatud eelnõuks oli Riigikogu Põllumeestekogude rühma poolt 1926. aastal esitatud ,,Põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu". Muu hulgas nägi eelnõu ette rahva valitava presidendi ameti kehtestamise. Kuid ka see eelnõu ei jõudnud hääletuseni. Olgu lisatud, et õigusteadlased jõudsid VII õigusteadlaste päeval J. Uluotsa ettekande alusel otsusele, et põhiseaduse muutmiseks puudub vajadus, sest kehtiv põhiseadus annab piisavalt võimalusi nii valitsusele kui ka riigivanemale oma võimu teostamiseks. Järgmised katsed muuta põhiseadust tehti kolmekümnendate aastate alguses.
annaabi.ee 
