Biotehnoloogia eelised: *odav tooraine *jäätmete vaba või loodusele kahjutute ainete teke *energia säästlikus Biotehnoloogia kaasnevad probleemid: *kasutatavad organismid on tundlikud keskkonna teguritele suhtes,mõjub ainete konsetratsiooni PH temperatuuri muut teiste organismide saaste *teadlastel kulub kaua eaga kultuuritüvede saamiseks 4)Geenitehnoloogia mõiste,selle rakendus alad ja arengu suunad. Geenitehnoloogiakasutab organismide pärilikkuse muutmisks DNA siirdamist. DNA on pärilikkuse materjaalne kandja,ta koosneb desoksüribonukleotiididest A;G;C;T. DNA kaks ahelat on teineteise suhtes komplementaarsed. Geenon lõik DNA molekulist,mis määrab ära ühe mRNA sünteesi,sellele ülessanne on anda infot valkude snteesiks DNA > mRNA > valk. Alleelon geeni erivorm mis tähendab et nukleotiidide järjestus on mõnevõrra erinev.Geneetilist infot kasutab geenitehnoloogia järgmistel rakendustel:
oskusteabe, tehnilise graafika, käelise tegevuse, uurimistegevuse, sotsiaalse interaktsiooni / hinnete ja hinnangute/ integreerimine elamisetarkuseks on pea` täielikult usaldatud õpilase mureks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. 2) Uues riiklikus õppekavas, RT I Nr 20 22.02. 2002., on loodud eeldusi õpilasekesema ja deduktiivsema õppeviisi valimiseks. Õppe deduktiivsemaks muutmisks ei ole uues õppekavas kõiki võimalusi kasutatud: Õppetunni nimetusena võiks, muude kõrval, kaaluda: ―Töö – ja tehnoloogiaõpe‖ on õpiasekesksem või siis ―Tehiseõpe‖ — samas ka deduktiivsem, asendamaks ka ―Käsitööd‖; Õppesisu on paiguti liigendatud teadmisstruktuuridega nõrgaltintegreeritud teabeüksustena; 3) Õppesisu saaks selle töö kontekstis muuta disaini – ja
oskusteabe, tehnilise graafika, käelise tegevuse, uurimistegevuse, sotsiaalse interaktsiooni / hinnete ja hinnangute/ integreerimine elamisetarkuseks on pea` täielikult usaldatud õpilase mureks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. 2) Uues riiklikus õppekavas, RT I Nr 20 22.02. 2002., on loodud eeldusi õpilasekesema ja deduktiivsema õppeviisi valimiseks. Õppe deduktiivsemaks muutmisks ei ole uues õppekavas kõiki võimalusi kasutatud: Õppetunni nimetusena võiks, muude kõrval, kaaluda: Töö ja tehnoloogiaõpe on õpiasekesksem või siis Tehiseõpe -- samas ka deduktiivsem, asendamaks ka Käsitööd; Õppesisu on paiguti liigendatud teadmisstruktuuridega nõrgaltintegreeritud teabeüksustena; 3) Õppesisu saaks selle töö kontekstis muuta disaini ja katteviimistlusteemaatika osalise kärpimise arvel;