herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse''
agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks. 4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? -Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevust uurida. 5.Mis on päritavus? -Päritavus tähendab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikuses st. Inimese keskmise erinevuses. 6.Milles seisneb kaksikute meetod? -kaksikuid on bioloogiliselt 2 tüüpi: ühemunakaksikud (e. monosügootsed) on geneetiliselt identsed ehk sama genotüübiga. Ja teised on erimunakaksikud (e. disügootsed), kes on geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õed-vennad. Uurimise oluliseks andmeallikaks ühemunakaksikutel sotsiaalse tüübi võrdlus: kooskasvanud ja lahuskasvanud kaksikud. 7.Mida tähendavad kaksikute konkordantsus ja diskordantsus.
Pärilikkus ja muutlikus · Pärilikkus- organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda oma liigile iseloomulike tunnuseid · Liigi isendite sarnasus pole kunagi absoluutne · Muutlikus avaldub liigilises mitmekesisuses ja isendite erinevuses liigi sees Muutlikus: · Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes: o Pärilik e geneetiline muutlikus o Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikus · Pärilik muutlikuses saame eristada 2 tasandit: o Genotüübiline muutlikus(AA, Aa, aa) o Fenotüübiline muutlikus(kollane, roheline) o Genotüübilist erinevust esineb alati rohkem kui fenotüübilist! · Pärilikku muutlikust saab jagada kaheks: o Kombinatiivne- vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks o Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu! o Meioos o Viljastumine o Mutatsiooniline muutlikus- muutlikuse alus
lageraie või metsa põlemise tagajärjed. BIOSFÖÖR JA ÖKOLOOGILISED GLOBAAL PROBLEEMID Biosfäär on maa elu keskkond, on elusorganisme sisaldav sfäär, planeedil Maa. Ta hõlmab nii atmosfääri, hüdrosfääri kui ka litosfääri. LIIGITEKE Tänapäeval on umbes 2 miljardit liiki, kellest 1.5 on looma ja ülejäänud taime, seene, bakterite jne liigid. Liigi teke on evolutsiooni põiküsimus. Klassikaline Darwinism näeb uute liikide tekkimise teed liigisiseses muutlikuses. Selle muutlikuse allikaid on mitmeid. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikus, geeniioon ja geenitriiv. Organisme sünnib ja areneb rohkem kui nendel on keskkonna ressurssi, mis tekitab bioloogilise konkurentsi. Looduslikul valikul on liikumapanev jõud. Suunav ja lõhestav valik on nendest olulisemad. Liigi iseseisvust tagab ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär võib kujuneda mitmeti. See on bioloogiline isolatsioon. Ristumis takistavad: 1) Partneri valikul nn signaaltunnused(nt
annaabi.ee 
