Morfoloogia ja vormiõpetus
Vokaali kao tagajärjel jäi sõna silbi võrra lühemaks
Kadunud silbi prosoodiline väärtus anti üle eelmisele
pikale silbile, mis muutus seetõttu ülipikaks
Asepikendusega pikenenud silbid on praegu III v,
pikenemata jäänud silbid II v ja lühikesed silbid I v
Martin Ehala, "Eesti keele väldete probleemi üks
lahendusi", Keel ja Kirjandus 1999/7, lk 453.
Eesti keele morfofonoloogiast
Algselt kõik sõnad kujuvahelduseta (KV)
Siis kaks muutkonda: KV ja KV
1. *kala-2n > kalade, *m-ta > maad
2. *hampa-ha-n > hamba,*hamas-ta > hammast
*kli : *kle-n : *kl-tä > keel : keele : keelt
*surnu-2-ksi > surnuks, *kast2-2-n > kaste (sg gen)
Keeleajalooliselt kujuvahelduslikud noomenitüübid on
meri-, kõne-, õnnetu-, kuningas-, ase-, kolmas-,
kuningas-, mõte- ja hammas-tüüp
KV pole kõigis tüüpides säilinud
Morfoloogilised
ja kategooriad
Morfoloogiline kategooria e grammatiline
annaabi.ee 
