Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Põhjenduseks tuuakse lapse esimeste kõnehäälikute sarnasus, sõltumata
keelest, lalina ühetaolisus kõigil lastel, ühesõnalause ja esimeste kahesõnaliste struktuuride
kasutusele võtmine ligikaudu ühes ja samas vanuses jne. Seega selgituse rõhuasetus on
kõikide laste kõnearengu sarnasusel. Erinevalt biheivioristidest pööratakse enam tähelepanu
sellele, kuidas laps mõistab kõnet. Nativistliku teooria järgi on lapsel siiski vaja ka õppida
— omandada emakeele muutereeglid, et moodustada pindstruktuuri lauseid. Kuid ka see
seostatakse aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab
lausete koostamise oskused. Semantikat aga põhimõtteliselt õppida pole vaja, sest semantiline
baas on bioloogiliselt juba olemas.
Kognitiivsete teooriate esindajatest on tuntumad J. Piaget, L. Võgotski, J. Bruner, D. Slobin
jt. Nad väidavad, et keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust ja et
annaabi.ee 
