Lapse kõne arengust.
Nativistide
arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ,
mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja
aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele
(Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus
(Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele
muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli
esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik,
mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes. Lapsel, kes kasvab aasta-pooleteise
ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda, ei ole keele täielik omandamine
enam võimalik (Tulviste, Tulviste 2002:153). Lennebergi järgi on keele omandamise
bioloogilised eeldused järgmised:
annaabi.ee 
