"muutekategooriatest" - 1 õppematerjal

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Species e definiitsus/indefiniitsus e määratus/määramatus Kääne e kaasus Eesti keeles grammatilised e abstraktsed käänded nimetav, omastav, osastav (põhifunktsiooniks lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine) Semantilised e konkreetsed käänded on kohakäänded (sisse-, sees- ja seestütlev; alale-, alal- ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid. Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses kasutatakse sageli kolme ajalist pidepunkti: praegust e kõnehetke, sündmuse toimumise hetke ja viite- e vaatlushetke, millega sündmushetk suhestatakse või mille seisukohast tegevusaega vaadeldakse. Näiteks 1) preesensis e olevikus paiknevad need kolm punkti ajateljel samas kohas, 2) imperfektis on vaatlus- ja sündmushetk samas punktis, aga need