Eesti sotsiolektide seisund
Päris täpselt sellist ala olemas ei ole. Saame öelda, et põhiosas on see
häälikutelt südaeesti keskosa hääldus. Teisalt on see hääldus osalt määratletud hoopis
võõrkeelte hääldusjoonte mõju vastu (eesti keeles pole helilisi klusiile, sõna alguses
hääldatakse h, mitte saksa ch või vene h jms).
Milline on selle hääldusviisi seotus sotsiaalsete kihtidega või muude sotsiolektidega seotud
piirajatega? Otseseid uurimusi pole selle kohta tehtud, kuid senised muusuunalised
uurimused ja kogutud suulise keelekasutuse materjal lubavad suure tõekindlusega
hüpoteesida paari asja:
- oluline piiraja on situatsiooni avalikkus/argisus. Avalikus suhtluses kasutatakse väga
suures osas prestiizet hääldust (nt hääldatakse sõna alguses h, redutseeritakse vähe jne);
- kogutud tekstid ei luba väita, et kõrgema sotsiaalse taustaga inimesed kasutaks enam
prestiizihääldust kui muud inimrühmad.
Igatahes vajavad mõlemad hüpoteesid empiirilist kontrollimist.