"muusikuandes" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

Erilise uhkusega mainib ta, et Vabadussõja mälestusmärgi avamisele Karksi-Nuias (23.06.1936 – T.L.) kutsuti just neid, mitte Pärnu või Viljandi orkestrit. 144 Kuigi selles orkestris oli kolm puhkpilli ja viiul ning piisav huvi džässmuusika vastu, ei saa päris kindel olla, kas nende muusika ikka džässi mõõdu välja andis – rohkem kui pool bändi oli siiski külakapelli taustaga. Samas, veidi tagasihoidlikumal moel võis see täiesti reaalne olla, sest H. Juurika muusikuandes ja džässihuvis pole mingit põhjust kahelda ja nagu eel- toodust nähtub, oli nende repertuaar tänu pidevale uuendamisele täiesti kaasaegne. Seega toimus siin sümbioos rahvaliku külakapelli muusika ja uue džässiliku tantsumuusika vahel, mida võiks käsitleda ka valiva akulturatsioonina. Antud juhul kujunes ilmselt valdavaks džäs- silik alge. 3.5.2. Džässilike sugemetega rahva(lik) muusika Teine grupp tundub akulturatsiooni toimimise seisukohast huvipakkuvamgi – selle kaudu