Gonzagade dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muusika polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muusikat- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei
Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muus. polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muus.t- rea novaatorlikke samme.
dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muus. polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muus.t- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne