RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand
Iga laulu võis
mõni teine esitaja jätkata või muuta. Alates 14. sajandist hakati juba
valdavalt seostama teost ja autorit.
14. sajandil arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus
rütmiõpetus. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja
matemaatik Philippe de Vitry (1291- 1361), kelle muusikateoreetiline
traktaat “Ars nova” (Uus kunst, 1322/23) andis ajastule nime ja kehtestas
muusiklise kompositsiooni teoreetilised alused.
Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4- häälsed
motetid. Need mitme ja ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja
kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab
matemaatiliselt korrastatud rütmika. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste
sündmuste, näiteks kroonimispidustuste puhul.
Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam
annaabi.ee 
