Elektrooniline muusika
1954. aastal
komponeeris Edgar Varèse tänu lintmagnetofonidele teose “Déserts”. 1956-57 sündisid Luc
Ferrari, Iannis Xenakise, François Bayle ja teiste teosed, mis arvestasid palju jõulisemalt
kompositsiooniaspekte ja hiljem isegi seriaalse meetodi erinevaid tehnikaid. Sellest tulenevalt
nimetas ka Schaeffer oma konkreetse muusika ümber “elektroakustiliseks muusikaks” ja
muutis ka oma Konkreetse muusika uurimisrühmaga 1958. aastal ümber Muusikauuringute
rühmaks.
Köln ja elektrooniline muusika
Kui Werner Meyer-Eppler pakkus tehniliste abivahendite abil loodud muusika jaoks välja
termini “elektrooniline muusika”, oli selle taga eelkõige soov siduda sellised elektrilised
kõlailmingud, elektrimuusikaga, mille piiridesse ta luges ka konkreetse muusika ja
lindimuusika.
Füüsik Werner Meyer-Eppler, helirežissöör Robert Beyer, tehnik Fritz Enkel ja helilooja
Herbert Eimert asutasid 1951