Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Glinka vastandab oma ooperis ,,Elu tsaari eest" vene poole
(talupoeg Ivan Sussanin ja ta perekond ning teised patrioodid), kasutades vene rahvalaulu materjali, ja
Venemaale tunginud poolakad, kasutades nende iseloomustamiseks poola tantse, eriti masurkat. (Tegevus
toimub 16. sajandi lõpus, 17. sajandi alguses nn. Segasel ajal vene ajaloos.) Kogu Glinka ooper pidi näitama
vene rahva suurust ja moraalset üleolekut sissetungijatest.
Samas on Glinka ooperi oma muusikastiililt tegelikult väga mõjutatud itaalia ooperist (Glinka käis 1830.
aastate algul Itaalias laulmistunde võtmas ja uute ooperitega Bellini, Donizetti) tutvumas, aga publik
tunnistas ta kohe ,,õigeks" rahvuslikuks ooperiks.
Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (esietendus 1821 Berliinis) tabas sakslaste meeleolusid pärast
Vabastussõdu Napoleoni vastu, vajadust kinnistada oma rahvuslik identiteet ja seda ka muusikas, kus
ooperivallas õukondades valitses itaalia ooper