et väljendada tänase päeva emotsioonid. Järgmisel päeval need jällegi muutuvad ning sünnib järgmine nüüdismuusika stiil. Siin ei saa öelda, et üks on tähtsam kui teine, nendel stiilidel on lihtsalt erinev otstarbe. Klassikaline muusika on selline nähtus, mis ei muutu kunagi, aga nüüdismuusika muutub iga päev. Klassikaline on sügav ja mõtlemapanev, kuid kaasaegne on pealiskaudne ning lihtsa meloodiaga. Tähtis on vaid see, et kõikidel muusikastiilidel oleksid oma kuulajad ja heliloojad. Maria Pantazi
Aegade jooksul on joonistunud mustlasmuusikast välja kolm alaliiki: mustlaspunk, mustlasdzäss ja mustlasfolk (Romani music 2010). Pikka aega peeti mustlasmuusikaks üksnes mustlaste rahvamuusikat ehk mustlasfolki, kuid just viimasel ajal on hakatud järjest enam eristama mustlasmuusika juures ka tema teisi alaliike (The New Grove...1980c: 864). Nimetused mustlaspunk ja mustlasdzäss võivad olla segadust tekitavad, kuna viitavad üpriski selgelt kindlatele ja laialt tuntud muusikastiilidel nagu punk ja dzäss, kuid sellest hoolimata erinevad neist. Kuigi on kasutatud ka nendes stiilides iseloomulikke elemente, iseloomustab mustlaspunki ja mustlasdzässi pigem liitsõna esimene pool, mitte nii väga teine. Järgnevalt annan täpsema ülevaate mustlaspungi ja mustlasdzässi kohta. Kuna erinevate alaliikide iseloomustamiseks napib materjali, olen lisaks kuulanud tähtsamaid esindajaid, et anda parem ülevaade. Seejuures ei puuduta ma mustlasfolki, kuna see tähendab rahvaste oma
annaabi.ee 
