Filosoofia materjale
näevad, siis ei oleks õigustatud neid tagasi viia sinna [s.o. mõistusega hõlmatavasse maailma],
v.a. inimese logos`es. Kui aga mõni kunstianne alustab [individuaalsete] elusolendite
proportsioonidest ja jõuab proportsioonide vaatluseni elusolenditel üldse, siis oleks see osa
23
väest [dynamis], mis vaatleb ja jälgib ka seal kõikset sümmeetriat mõistuslikus. Ja kindlasti
oleks kogu muusikasest selle mõttesisuks on rütm ja harmoonia samalaadne, täpselt nagu
kunst, mis mõtleb mõistuslikest arvudest. Kunstid, mis teevad kunstlikke tajuobjekte, nagu
ehituskunst ja puusepakunst, kuuuluvad mõistusega hõlmatavsse maailma sedavõrd, kui nad
kasutavad proportsioone ja mõistuslikke printsiipe. Kui nad aga segavad need printiibid
meelelisse, ei kuulu nad enam sinna. Sinna kuulub siis veel üksnes see, mis on meistri peas.
D