Muusikapsüholoogia
saj.ei
kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika
kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti
tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava
elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma
paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise
seisukohast on olulisemaks tööks Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria
füsioloogiline alus" (1863). Oluline, kuna 1)selles on kokku kogutud ja üldistatud kõik tolleks ajaks saadud
teadmised heli tekkimisest, helide vahel kujunevatest seostest ning nende tajumisest inimese poolt.(Helid pole
ainuüksi muusika kuid suur osa muusikapsüholoogia varasemast ajaloost kuni 20.saj. 2.pooleni sisuliselt just