Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
jud inglise, prantsuse,
skandinaavia ja soome-ugri m?judega.Eesti kultuurisaavutused ei j??nud tagaplaanile, neid
tutvustati v?lismaal.Talurahvakultuur asendus euroopaliku k?rgkultuuriga. Suurenes
elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed
koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus
ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel
toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema
ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said
suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende
emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest.
Haridus
Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja
korraldati p?hjalikult ?mber kogu hariduss?steem