Renesanssi ajastu muusika
Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi
vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks
peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike
kodudes enesestmõistetavaks.
Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille
populaarsed alaliigid olid
Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse
kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid;
Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili
peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja-
Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias.
Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades.
Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud
laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues
muuhulgas 70 missat ja 500 motetti.