Nimetu
ärakukkumiseta. Ja kogu see muusikaline mosaiik kujuneb enam-vähem ühtseks tervikuks,
mis on mõistetav ja nauditav. Orkester varieeris mõnuga mõnda teemat, millel ,,Helisev
muusika" püsib, ja nii sündiski muusikal nagu päris. Vaadates askeldamist Vanemuise laval
tekib kahtlus, et kogu mängu juures pole rõõm sugugi mitte ainult publikupoolne. Muusikali
esitajates oli tunda indu ja head pealehakkamist. Huvitav oli see, kuidas mitmezanrilises
teatris muusikalitegemisel piirid eri zanrite vahelt ära kadusid. Nii näiteks mängis laulja
taustaga Märt Jakobson suurepärase Gauleiter Zelleri rolli, kus tal ei saanud laulda fraasigi.
Jaan Willem Sibulal tuli Max Detweileri rollis teha ka vokaalne etteaste, kuid põhiline on siis
ikka isikupäraselt tehtud koomilise varjundiga roll. Draamatrupi liikmed Karol Kuntsel,
Maarja Mitt ja teisedki said aga ,,Helisevas muusikas" hääle proovile panna. Oluline puudus,