Tiit Lauk humanitaar
Ühtlasi kajastub kirjutistes tihti ka toonase kriitika üleolev suhtumine sellesse žanrisse.
Vaadeldavast ajast ei ole õnnestunud leida ühtki eesti autori kirjutatud sügavamat käsitlust
džässist kui nähtusest ja tema kohast kultuuris. 253 Küll aga võiks tähelepanu juhtida ühele
tõlgitud esseelaadsele artiklile, kus kõnesolevaid küsimusi asjalikult arutatakse. Nimelt
avaldati 1932. aastal Päevalehe lisas “Kunst ja Kirjandus” saksa muusikalehest Melos tõlgitud
Hans Gutmanni artikkel “Kerge muusika” (Gutmann 1932: 161, 162), kus käsitletakse džässi
ja popkultuuri suhet 1930. aastate alul ja nn “kerge muusika” osa muusikakultuuris Beetho-
venist alates. Tundub, et meie tolle aja ajakirjanduses nii erandliku sügavalt analüütilise artikli
avaldamise tingis vajadus veidi korrastada tormiliselt areneva tantsumuusika vahekordi
ülejäänud muusikamaastikuga. Gutmann hoiatab kogu “kergema” muusika valikuta halvus-