Giuseppe Verdi
Truudusetule abikaasale andestav
jumalasulane, kirikus toimuv tegevustik ja mis kõige hullem, evangeeliumi lugemine
ooperilaval kuulutati tsensorite poolt usu mõnitamiseks ning ooperis võeti ette mitmeid Verdi
kunstilisi tõekspidamisi moonutavaid muudatusi. "Stiffeho" esietendus Triestis (16. XI 1850)
möödus vaikselt. Ooperi muusikalised väärtused ei suutnud dramaturgilisi defekte katta ning
teos kadus lavalt õige pea.
Igihaljas kolmik.
Verdile "Euroopa muusikakuninga" kuulsuse toonud ooperikolmiku "Rigoletto",
"Trubaduuri" ja "Traviata" käsitluse eel peatugem lühidalt itaalia rahvalaulu ja ooperi-
loomingu vahelisel seosel. Side rahvameloodiatega valitses itaalia polüfoonilises muusikas juba
enne ooperizanri tekkimist, s.o. XV ja XVI sajandil. Homofoonilise stiili arengu ning ooperi ja
lauluvormi õitsenguga seoses avardus rahvaviiside osatähtsus veelgi, mõjutades õige tugevalt nii
Verdi eelkäijate kui ka tema kaasaegsete teoseid