Vene muusika
nime all ja mõõdukas akadeemilisus, eesotsas Anton Rubinsteiniga. Eesmärk oli sama
vene muusikakultuuri edendamine.
A.Rubinsteinile ja tema mõttekaaslastele oli oluline tõsta vene muusikute
professionaalset taset. Asutati Vene Muusikaühing(1859) ja propageeriti lääne
klassikalist muusikat, avati Peterburi (1862) ja Moskva(1866) konservatooriumid,
samuti muusikakoolid mitmetes Venemaa linnades. Kahestumine leidis rohket
kajastamist tolleaegses muusikakriitikas (H.Laroch, N.Kaskin, V.Stassov, A.Serov,
aga ka mitmed heliloojad-kriitikud C.Cui, P.Tsaikovski).
,,Võimas rühm" (mogutsaja kutska)
Kui 1855.aastal Kaasani ülikooli matemaatikateaduskonna üliõpilane Mili Balakirev
poleks õpinguid katkestanud ja Peterburi siirdunud, vaevalt oleks 19.saj. keskel
kujunenud, vähemalt sellisena, heliloojate ringkonda, mida tunneme ,,Võimsa rühma"
nime all. 19.sajandi keskel kirjutas vene muusika- ja kunstikriitik, kunstiajaloolane ja
annaabi.ee 
