· Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918. Looming · Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne. · Ta tõstis Eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. · Liiga ebapüsiva loomuse tõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata. · Tobiase loominguline mõte on suunatud kaugustesse ja kõrgustesse.
Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas ta koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses tervalt oma seisukohti. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid oma heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus ta töötas nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1911. a. sai ta Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks.
1904. aastal kolis helilooja lõpuks Eestisse, täpsemalt Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimiseks. Kuid suureneva perekonna vajadused ei lubanud seda: töö keskkooli muusikaõpetajana (1904 1908), klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina võttis ikkagi suurema osa tema ajast. Tartu perioodist on pärit ka hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas Tobias koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses väga ägedalt ja teravalt oma seisukohti. Artiklites on tunda Tobiase kõrget eruditsiooni ja laiahaardelisust, toogem siinkohal ära tema "Vanemuises" 1907. aastal toimunud sümfooniaorkestrikontserdi arvustuse ning 1910. aastal Berliinis kirjutatud ja "Päevalehes" ilmunud artikkel "Ka Eestile kunsti!". Siiski on Tartus elatud aastate jooksul valminud ka hulk
Lõpetas Saksamaal Dresdeni Konservatooriumi koorikompositsiooni erialal. Tegutses Tartus. Rajas seal esimese sümfooniaorkestri, kelle esimene kontsert tema juhatusel toimus 1900.a. Juhatas ka mees- ja segakoori. Koos kanti ette vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Katsetas instrumentaalteostega - teedrajav tähtsus. Loomingu paremik- koorilaulud : Pilvedele, Laul rõõmule (Schilleri tekst), Kuldrannake Tema artiklid Postimehes panid aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal, täiendas end Saksamaal dirigeerimise alal. Sajandi alguses Tallinnas ainuke professionaalne muusik. Tegutses Niguliste saksa koguduse organistina, juhatas Niguliste segakoori, meeskoori Revaler Liedertafel. Viimastel väga kõrge tase, koos lauldi isegi Bachi h-moll missat ja Matteuse passiooni (solistid kutsus Saksamaalt). Oma aja väljapaistvamaid dirigente Eestis.Tegutsemine sakslastega viis
annaabi.ee 
