Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisasse, kuid tuli sealt lõpuks tagasi kuna ema oli haige, ema suri aasta hiljem ,,Pärlipüüdjad" mängitakse siiamaani, 1875 ,,Carmen" - Bizet i mõjutas Verdi looming, väga lihtne ja meeldejääv meloodia ,,Carmen" peategelane mezzo sopran, tegelased tavainimeste hulgast, tegevuskohaks on Hispaania Berlioz 1803 1869 19. sajandi kõige tähtsam Prantsuse helilooja. Juba varakult õppis kitarri ja flöödimängu. 14-
Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili. Oli väga vaesest perest. Tuntuim `stabat mater' viimane teos. Leevi Madetoja -kõige värvikam soome helilooja. Ooper `põhjalased' Einojuhani Rautavaara. Jean Sibelius -teeb Soomele nime terves maailmas. Sai tasuta stipendiumi õiguse igasse muusikakonservatooriumi terves maailmas tänu oma oskustele. Peale helsinigit täiendab end ka berliinis ja viinis. Peale seda hakkab helsingi lütseumis õppejõuks. 1892 sümfoonia kantaat `kullervo'. Sümfooniline poem `saaga'. Tutvub Järnefeldti perekonnaga. Peres oli üks tütar ja kolm poega. Eero Järnefeldt kunstnik Arvid kirjanik. Arnas dirigent ja helilooja. 1897 loobub Sibelius oma ametist ja hakkab vabakutseliseks heliloojaks. Ainolas elab ta surmani. Tema naise nimest tuletatud linan nimi
tsellole, 21 nokturni, 26 prelüüdi. chopini loomingus on ka 17 laulu, millest kuulsaim on "soov". Ferenc Liszt (1811-1886) Suurim Ungari helilooja, pianist, dirigent, muusikakirjanik. tal ei olnud üldistkooli haridust ega ka muusikalist haridust. ta käis mõned aastad algkoolis. 9 aastaselt ta esines esimest korda pianistina. ta õppis poolteist aastas Viini muusikapedagoogi juures Czerny. proovis astuda pariisi muusikakonservatooriumi, aga ei saanud sisse. hiljem täiendas oma haridust eratundidena. pöördelise tähendusega oli tema jaoks 1831 aasta ta kuulis seal selle aja kõige kuulsama viiuldaja niccolo paganini esinemist. ta otsustas peale seda ennast kokku võtta ja hakkas päevas 6 tundi klaverit mängima. ta hakkas end harima, filosoofias, luules, kirjanduses jne. enamus elust ta veetiski andes kontrserteid ja seega pool oma elust reisis. 1842 käis ta ka eestis, tartus, ja andis siin kontserti
annaabi.ee 
