Renessanss ja renessanssiaja muusika
oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut.
Tekkisid ka uued zanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul.
Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued
kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda
peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay
ja Gilles Binchois. Teine põlvkond küll järgis esimest, kuid sealt pärineb üks silmapaistvamaid
heliloojaid Jahannes Ockeghem, kes peale heliloojana ja lauljana oli ka veel hiljem üks
silmapaistvaim helilooja õpetaja. Peale selle kuulusid sinna põlvkonda muusikakirjanikud Antoin
Busnois`d ja Johannes Tinctorise. Kolmanda põlvkonna järel arenes muusika täiuseni, rütm
lihtsustus, harmoonia hakkas mängima suuremat rolli ja muusika muutus üldiselt lihtsamaks. Selle