Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik",
kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu
koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M. Kõrber, kellelt on nii ilmalikke kui ka vaimulikke
laule.
Enne esimest üldlaulupidu ilmus Friedrich Kuhlbarsi ,,Laulik kodus ning
koolis".Muusikateooria õpikuks koolmeistritele oli Andreas Erlemanni ,,Muusika õpetus",
millel oli oma osa laulupeo ettevalmistusel. Pärast laulupidu sai eestikeelne muusikakirjandus
uut hoogu.
Lauluvara, mis sel viisil koolide ja kooride käsutusse jõudis oli muidugi valdavalt saksa
helilooming, saksa järelromantiline muusika, mis oli moes ja levinud ka teistesse maadesse.
Hiljem lisandus soome ja mõnevõrra ka rootsi muusika. Oma heliloojaid eestlastel veel
polnud, sest profesionaalsete muusikute rühm oli alles tekkimas. Rahvaviise oli mingil määral
kogutud, kuid rahvalaulu veel eriti ei hinnatud, nagu Jannseni sõnavõttudest on välja loetud.
annaabi.ee 
