Heino Eller
programmilisus on sageli inspireeritud looduspiltidest ja -meeleoludest.
1940. aastal oli Heino Eller Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu
organiseerimiskomitee esimees. Talle on omistatud Eesti NSV teenelise
kunstitegelase (1945), Eesti NSV rahvakunstniku (1957) ja NSV Liidu
rahvakunstniku (1967) aunimetused. Ta on pälvinud Nõukogude Eesti preemia
(1948, 1965) ja Lenini ordeni (1965).
Kokkuvõteks võib öelda, et Heino Eller oli silmapaistev, väga hea muusikalise
tajuga ja erilise muusikakeelega helide inimene kes pühendas muusikale mitte
ainult oma elu vaid ka oma südame. Kuigi Elleri elus on olnud ränki
saatuselööke, pole ta siiski loobunud muusikaloomisest ja on rikastanud seeläbi
me kõikide elu.
Heino Eller väärib igati koos teiste silmapaistvate muusikategelastega aukohta
meie muusikaajaloolises mälus.
Teosed:
Kodumaine viis
Koit
Videvik
Varjus ja päikesepaistel
klaveripalad Kellad Liblikas.
Kasutatud kirjandus:
Helleri nimelise Tartu muusikakooli koduleht.