18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891). 24.03.1852 Paciuse "Kuningas Karli jahilkäigu" esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane
18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891). 24.03.1852 Paciuse "Kuningas Karli jahilkäigu" esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane
annaabi.ee 
