Johann StraussII
Straussi geenius puhkes täielikult õitsele 1860-ndate aastate keskpaiku. Ta kirjutas
mitu valssi, ainuüksi neist oleks tema nime surematuks muutumiseks. ,,Ilusal sinisel
Doonaul", ,,Kunstniku elu", ,,Lood Viini metsades", ,,Vein, naised ja laul", ,,Uus-Viin",
,,Viini veri" kõik need kujutavad endast poeetilise tantsumuusika tippe.
Straussi valss meenutab sümfoonilist miniatuuri. Oma olemuselt on see nagu
muusikaiva, millest on autori tahtel kasvanud mitte sümfooniline suurteos, vaid kõigest tants,
ent sama selles tantsus olemas kõik sümfoonilise arengu kõik elemendid, peale selle ühendas
Strauss tantsu sümfoniseerimise sellele zanrile omase romantikaga. Tema valsid peegeldavad
sügavalt poeetilist maailmanägemist. Neis võib tunnetada romantikul nii iseloomulikku
inimese ühtesulamist loodusega. Straussi valssides valitseb küll ülev meeleolu, kuid samas
annaabi.ee 
