võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teisaldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga, on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver kordofonide hulka. Pianiino Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt, kusjuures klaviatuur asub keelte suhtes keskel ja haamrikesed löövad keeli horisontaalselt. Tiibklaveril lööb aga haamrike keelt altpoolt ja langeb seejärel gravitatsiooni mõjul alla tagasi. Seetõttu on tiibklaver pianiinost tundlikum ja annab mängijale suurema kontrolli pilli üle. Siiski,
Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimeldavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemisteks ja teiste pillida või laulu saatmiseks .Tihti kasutatakse ka ansamblites . See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teiseldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga , on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver korsofonide hulka.Kordofonid on muusikainstrumendid , kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale metallist raamile. Madalamad keeled on ühkordsed, keskmised kahe- ning ülemised kolmekordsed. Kolm ühele kõrgusele häälestatud keelt annavad haamrikese lüües ka kolmekordse helitugevuse ja kanduvuse
leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses, kui tekkis tänapäevases mõttes nüüdismuusika kontseptsioon. Eelajalugu kuni aastani 1945 Enne elektroonilise muusika teket oli paljude heliloojate huviks kasutada muusika loomisel eesrindlikke tehnoloogiaid. Paljud muusikainstrumendid on algselt loodud elektromehaanilisete mudelite alusel ja mõjutanud hiljem elektrooniliste pillide ehitamist. Esimeseks elektriliseks muusikainstrumendiks peetakse 1759. aastal Jean-Baptiste Delaborde’i poolt konstrueeritud elektriklavessiin. Tihti nimetatakse esimeste elektriliste muusikainstrumentide hulgas ka tšehhi leiutaja Pater Prokop Diviši 1730. aastal konstrueeritud pilli Kuld-Deniss (Denis d'or), mille mängija sai pisikesi elektrilööke, kuid milles elektrit ei kasutatud otseselt heli tekitamisel. 1867. aastal konstrueeris Neuchâteli telegraafivabriku direktor Hipp elektromehaanilise klaveri.
annaabi.ee 
