"muusikainstitutsioonid" - 1 õppematerjal

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

sajandil), või d) alles noor rahvusriik (Eesti 1920.-1930. aastatel, sellest on kirjutanud Urve Lippus). Vajadus rahvusliku identiteedi kindlustamisele muusikas võib ilmneda ka ilma nende poliitiliste tunnusteta, näit oli nii Venemaal Glinka ooperiga ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Sussanin"; 1836). Oleme juba mitu korda rõhutanud, et 19. sajandi ühiskonnas ja muusikakultuuris on kandev kiht keskklass ehk kodanlus, s.t a) olulised muusikainstitutsioonid olid kodanlikud; b) muusikalist 7 maitset määrav kiht oli kodanlus. Väga iseloomulik nähtus 19. sajandi kodanlikule muusikakultuurile on (peale avaliku kontserdi) kooriliikumine. (Siin võib nii otseselt kui kaudselt märgata Prantsuse revolutsiooni mõju: 1) selle demokraatlikud ideed mõjutasid Euroopa vaimuelu, 2) Prantsusmaal tehti 1795. aastal ettepanek