Orkestrite liikumisest XIX sajandil
musitseerimisvormide jagunemine erinevate sotsiaalsete kihtide vahel. Pillimäng orkestris sai
enamasti varakamate ja tähtsamate harrastusalaks, vaesemate ja vähemtähtsate meelispilliks
kujunes viiuli ja kandle kõrval populaarsust koguv lõõtspill ning nende ja ka teiste
instrumentide koosmäng levis juba mitmesuguste ansamblite näöl orkestrimängi eeskujul.
Orkestrites tegutsesid enamasti noored mehed, paljud nendest alustasid pillimängu
kihelkonnakoolis. Muusikaharrastuses leiti noorte jaoks lõbusat ja arendavat ajaviidet, seda
seisukohta propageerisid ka ajalehed.
Pillimängija elu arvati sõjaväes lihtsamaks ja sõjas ellujäämise võimalus suuremaks.
Ajalehtede sõnumite järgi mängis sõjaväeorkestris palju eestlasi.
Mängukooris kaasalöömine nõudis eeldusi, palju vaba aega ja tahtejõudu. Paljud
pillimehed elasid harjutamiskohtadest kaugel, ning pidid pika maa minema, et oma
harrastusega tegeleda.
annaabi.ee 
