Haridus Eesti kultuuris
Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu,
mitte ainult palvetamisele, vaid ka piibli uurimisele.
Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine sai alguse Saksamaalt Herrnhuti
asundusest. Kirikuga võrreldes anti piiblile palju rahvalikum tõlgendus. Vennastekoguduse
piirkonnas levis eriti kiiresti kirjutamisoskus, laulmine ja mitmesuguste saatepillide mängimine.
Algsed vaimulikud eesmärgid kasvasid üle rahva üldiseks hariduspüüdeks ja
muusikaharrastuseks. 18. sajandi teisel kolmandikul õppisid täiskasvanud iseseisvalt ja lapsed
õppisid kodus kirjutama. 1743. aastal keelati kogu Venemaal hernhuutide tegevus. Külakoolide
arv hakkas jälle kahanema.
Alles kujunev koolivõrk jäi kihelkonniti väga eripalgeliseks, tõõtasid kihelkonna-, mõisa-
ja külakoolid. Koolide nimetused tähendasid asupaika ja ülalpidamist. Kihelkonnakool asus
kihelkonna kiriku juures ja seda pidas ülal kogudus. Mõisakooli peeti mõisale kuuluvas hoones.