Prantsuse Kuuik
Juhtivateks zanrideks
tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel
valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed.
1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II
Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka
tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse
revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel
aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta
esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt
tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris
causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus
talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka
Haydnile. 1950