Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt.
Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik
Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel
tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen;
1854). Hanslick leidis oma vaadetele sobiva näite Johannes Brahmsi (1833-1897) muusika näol.
Niisiis lõhenes saksa muusikaavalikkus kaheks leeriks Liszt ja Wagneri pooldajad (programmiline
muusika, muusikadraama) ning ,,puhta" ehk absoluutse muusika pooldajad (Hanslick; Brahms
sekkus poleemikasse vähe).
Teema 7. Kunstireligioon
Vt ka loeng. Taustaks on ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja
muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. Kui varem
pakkus rahu- ja kindlustunnet kindla institutsiooniga (=asutusega, s
annaabi.ee 
