Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
sümfoonia.
Siiski pidas keskklass kõige tähtsamaks esinduszanriks ooperit sellise suhtumise võttis keskklass üle
aristokraatialt. Järelikult oli ka rahvusliku muusika puhul võtmeküsimuseks rahvusliku ooperi loomine.
(Näiteks Smetana puhul võiks tema kõige rahvuslikumaks teoseks pidada hoopis sümfooniliste poeemide
tsüklit ,,Minu kodumaa", aga omaaegne publik ja seejärel ka muusikaajalood pidas oluliseks just
koomilist ooperit ,,Müüdud mõrsja", mis saavutas kohe suure populaarsuse.) Rahvuslik ooper oli emakeelne,
erinevalt itaaliakeelsest õukonnaooperist. Samuti oli rahvaviise kergem põimida ooperisse kui sümfoonilisse
muusikasse, ilma et tekiks suurt stiililõhet. Glinka vastandab oma ooperis ,,Elu tsaari eest" vene poole
(talupoeg Ivan Sussanin ja ta perekond ning teised patrioodid), kasutades vene rahvalaulu materjali, ja