Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist. Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15. Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade.
loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid. Looming : oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja. Ta tõi muusiaksse monotematismi põhimõtte, mis omakorda tõid kaasa muutused vormis tekkisid üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt lõi täiesti uue klaverimängu stiili, suutes panna klaveri kõlaa nagu orkestri ning võludes sealt välja enneolematuid kõlavärve. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid spaaze, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse, mis kõik nõuavad suuurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid
annaabi.ee 
