Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid oma muusikat. NO oli väga musikaalne linn. Sajandi alguses tegutses seal 30 tipptasemel orkestrit. NO muutus igast maailmanurgast pärit kummalise ja eksootilise romantika kehastus. Seal kristalliseeruvad jazz-muusikale omased aspektid. Istanduste tööliste töölaulud, spirituaaldi ja rahalikud bluesid. Kõik mainitud stiilid sulavad jazziga üheks. NO positsioon Jazz muusiaks on olnud eriline. Kuni 30ndateni on enamus Jazz muusikuid pärit siit linnast. Põhjused: 1) Pr ja hispaania linnakultuur soosis kultuuri vehtust 2) koos olid 2 erinevat populatsiooni musta, mis tekitas pingeid 3) Vilgas muusikaelu võiamldas pidevaid kokkupuuteid Euroopas. 4) kõik need punktid said kokku story villeis, kus miski polnud keelatud. No 2 musta kogukonda olid kreoonid ja ameerika neegrid. Kreooni muusikute nimed ona alti prantsuse pärased
kompositsiooni professorina MK soololaul „Metsateel“ Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus. Varasemas muusikas palju impressionismi ja ekspressionismi, hilisemas muusiaks kasutab palju eesti rahvaviise. MK „Skizze“ „Must lind“ soololaul „Põhjavaim“ „Leelo“ „Lindude laul“ koorilaulud Cyrillus Kreek Õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja trombooni. Kogus rahvalaule, eriti vaimulikke ja tegi nendest seadeid, kokku üle 600. Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid. Tähtsamad: koorilaulud „Taaveti laulud“,
annaabi.ee 
