Väike kirjand Lihula linnast
mõõga käepidemepoolne osa.
Põhjendus
viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus
tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja
hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele.
Lihula muuseum
Mõte Lihulasse muuseum asutada tekkis siinsete kodu-uurijate hulgas juba
ammu. Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud
ideed muinsuskaitseliikumise vormis ka siia jõudsid. Võimaliku
muuseumihoonena nähti siis üht Lihula vanimat mantelkorstnaga puithoonet
õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi
muuseum siiski loomata.
Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses
Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses.
Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe
unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis. 1993. aastal asutati