gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud
gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan
annaabi.ee 
