Vanaaja muusika
toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute
võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid
tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja
lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses
tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased
saatürid olid sokupeadega olendid ja saatüriteks olid maskeeritud ka
koorilauljad tragöödiaetenduses. Tragöödia oli muusadekunsti tippteos, kus
ühinesid laulmine, poeesia, pillimäng ja näitlemine. Muusikal oli seal suur
osa, enamus teksti esitati lauldes. Kesksel kohal oli koor, mis laulis
vaheldumisi tegelastega. Tavaliselt esitati mitu tragöödiat ja publik valis
nende hulgast parima. Kuulsamad tragöödia autorid olid Aischylos,
Euripides ja Sophokles, näiteks Sophokles „Kuningas Oidipus“.
Lisaks tragöödiatele kujunes välja ka komöödia – lõbusasisuline etendus.